Erinevus nõustamise, psühhoteraapia ja analüüsi vahel seisneb eelkõige protsessi eesmärgistuses ja fookuses. Psühholoogiline nõustamine on professionaalne sekkumine erinevate elus ettetulevate probleemide ja murede lahendamiseks, kohanemisvõime parandamiseks ja isiksuse arenemisvõimaluste väljaselgitamiseks. Psühhoteraapia ja analüüs on kindla ülesehitusega erinevate psüühika- ja käitumishäirete ravimeetodid, aga samas ka võimalus isiksuse arendamiseks ja enese paremaks tundmaõppimiseks. Psühhoteraapia määratlus on enamasti koolkonnaspetsiifiline, kuid ühisosa väljendub inimese toimetuleku suurendamises oma eluprobleemide ja konfliktide lahendamisel ning arenguvõimaluste avastamises/realiseerimises koostöös psühhoterapeudiga.