Jung leidis ka, et viis, kuidas me iseend tajume (meie ego), on piiratud ning „kaasaegne inimene“ on oma tõelisest, instinktipõhisest loomusest ära lõigatud. Ta arvas, et me peaksime ennast kuulama ning välja selgitama, kes me tegelikult oleme ning mida tegelikult tunneme. Jung jõudis veendumusele, et peaksime laskma end  juhtida sellel, mida ta kutsus Selbstiks (eesti keeles oleks parim tõlkevaste „ise“) – alateadlikult tunnetatud terviklik isiksus, indiviidi täieliku potentsiaali arhetüüpne kujutis.