Jung oli seisukohal, et ise funktsioneerib isiksuses juhtprintsiibina ning tema osundatud suunas liikumine toob kaasa isiksuse arengu. Seda loomulikku arenguprotsessi kutsus ta individuatsiooniks.  Protsessi olemusse kuulub suundumine isiksuse kõigi loomulike elementide avaldumise poole. Nagu Jung ütles: „Terveneda suudab üksnes see, mis on tõeliselt tema ise“ (Kogutud teosed, 7. kd, lg 258).  See protsess ei lõppe eal täielikult, kuna inimene reageerib pidevalt uutele ja muutuvatele oludele ning peab selleks tegema endas ruumi üha uutele osadele ja mustritele.